Isaac Bashevis Singeri „Patukahetseja”

Esietendus 2. aprillil 2011 Vilde teatris (Tartus, Staadioni 48).


Esimene vaatus –
https://www.youtube.com/watch?v=ieaOOfd_zT8


Teine vaatus –
https://www.youtube.com/watch?v=3jpDsqoFuxs


Josef Šapiro täiesti ebatavaline lugu.

Jidiši keelest tõlkinud: Kalle Kasemaa
Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Jüri Kaldmaa
Kunstnik, plakati autor ja helikujundaja: Ursula Noor
Valgus: Aare Vider (1964–2025) ja Indrek Tobre
Heli: Sander Soo ja Tõnu Kolju
Video: Tiit Joala


Tegelased:

1) Josef Šapiro (vanem) – Matti Linno (1945–2021)
2) Josef Šapiro (noorem) – Rein Annuk
3) Kuri tung – Ursula Noor
4) Hea tung – Aire Pajur
5) Priscilla – Tess Pauskar
6) Saara – Anni Luud (Õnneleid)
7) Liza, Josef Šapiro armuke – Aire Pajur ja Anni Luud (Õnneleid)
8) Micki, Liza tütar – Ursula Noor ja Tess Pauskar


Jaan Tooming:

 „Nobelist Singeri romaani „Patukahetseja” dramatiseering ja etendus Vilde harrastusteatris Tartu linnas on üks kena nähtus praeguses maailmas. [---]
Seepärast on eriti tervitatav, et vähemalt Staadioni tänaval 48 – Vilde Teatris – on etendus, mis kutsub meid otsima rada välja hullunud maailmast välja, leidma teed, kus on rahu ja rõõm ja Jumala käsi. Jõudu näitlejatele, igatahes ei taha ma pärast seda etendust enam tavalist teatrit, kirjandust ega kino, ei taha lehti ega raadiot ega telekat, tahan rahu, mis on üle mõistuse, rahu, milles on igavene rõõm ja hardus.”¹


Kalle Kasemaa:

„See oli mu meelest väga hästi tehtud ning kriitik Peeter Piiri tõstis esile näitlejate kõrgetasemelist mängu.”²


Arvustusi ja kirjutisi:
https://www.vildeteater.ee/repertuaar/patukahetseja/


Tsitaate „Patukahetsejast”.
Isaac Bashevis Singer. „Saatan Gorais. Patukahetseja” (1995).


***
Automaatselt ostsin ma ajalehe ja kui ma seda lehitsesin, leidsin ma sellest kõike, mille eest ma tahtsin põgeneda: sõdu, revolutsiooni ülistamist, tapmisi, vägistamisi, poliitikute küünilisi lubadusi, valelikke juhtkirju, vasikavaimustust tühiste ja tobedate raamatute kohta ning idiootlike näidendite ja filmide üle. (Lk. 146.)


***
Üks moodsa inimese tobedamaid kirgi on kirg lugeda ajalehti, tahta kuulda uudiseid. Uudised on alati halvad. Need mürgitavad elu. Kuid moodne inimene ei saa selle mürgita elada. Ta peab teadma kõigist mõrvadest, kõigist vägistamistest. Ta peab teada saama kõigist hullustest ning kõigist vääradest teooriatest. Talle ei ole küllalt ajalehest. Ta otsib uudiseid raadiost, televiisorist. Antakse välja ajakirju, mis nädalalõpul teevad kokkuvõtteid uudistest ning sealt võib veel kord lugeda, mida iga kurjategija on teinud ning mida iga idioot on öelnud. (Lk. 209.)


***
Kui moodne mees naise võtab – eriti Ameerikas –, satub ta ussipessa. Moodsa inimese abiellumine on üks enesetapu liike. Võltsi naeratuse eest ning naise eest, keda hulk teisi mehi on tasuta nautinud, maksab mees mitte üksi oma vabadusega, vaid tihti ka oma elu ja tervisega. (Lk. 196–197.)


***
Nad on teinud seksist turu, kus üksteisega võisteldakse. Tänapäevane mees peab endale sisendama, et ta on vägevaim isane ning et Casanova oli temaga võrreldes koolipoiss. Ta proovib ka naist selles veenda, kuid naine teab seda paremini.
Naine on samasuguses olukorras. Ta teab, et tema mehel oli ja on hulk teisi ning ta tahab nendega võistelda: olla parem kui nemad, ilusam kui nemad. Moodne inimene on toonud konkurentsi sinna, kus seda ei tohiks olla. Kogu moodne elu on võidujooksude rida, kus tuleb näidata, kes on pikem, suurem, tugevam. Kes suudab teistest kõrgemale hüpata, kes suudab palli teistest kaugemale visata. Tänapäeva naine tahab tingimata olla kõige ilusam. Ta tahab ületada Marilyn Monroed. (Lk. 210.)


***
Teile pole võib-olla sõnad „kuri tung” midagi muud kui pilt. Aga mulle on kuri tung ja hea tung reaalsed olendid, lausa tegelikkuse kvintessents. Ei ole oluline, kas ma pean neid vaimudeks või muudeks olevusteks. Kuid nad on olemas ning mõjutavad inimest hällist kuni hauani. Iseäranis kuri tung, kes on tugev nagu raud, sest keha, veri, närvid, emotsioonid – kõik on tema poolel. Selles maailmas, kus maja ehitamine võtab aasta ning selle purustamine ühe minuti, võimutseb kuri tung. Tema käsutuses on kõik vahendid, kõik jõud. (Lk. 167.)


***
Mõnikord ütleb kuri tung mulle: tore oleks, Josef, kui sa silmad kinni paned ning ei oleks ei kohut ega kohtunikku, ning sinust saaks vaid pime, tumm peotäis põrmu, sitahunnik. Ma kuulan ta ära ning vastan talle: isegi kui nõnda juhtuks, ikkagi on olemas elav Jumal, ning mina olen elanud oma veendumuse ja oma maitse järgi. (Lk. 211.)



------------
¹ Jaan Tooming. Põgene, vaba lapsuke! – Jaan Tooming. „Teater kui saladus” (2015), lk. 99–100. https://vildeteater.blogspot.com/2011/05/lavastaja-ja-naitleja-jaan-tooming.html
² Kalle Kasemaa, Kaarina Rein. Ida ja Lääne piirimail. Looming nr. 3 2019, lk. 392. https://kultuur.err.ee/924045/intervjuu-kalle-kasemaaga-ida-ja-laane-piirimail
Peeter Piiri. Vanatestamentlik juut sattus seksrevolutsiooni. Tartu Postimees. 20. aprill 2011. https://tartu.postimees.ee/422403/vanatestamentlik-juut-sattus-seksrevolutsiooni