Jaan Kruusvalli/Jüri Kaldmaa „Igatsused. Teadagi Kelle järele”

Esietendus 29. jaanuaril 2023 Tartu Kirjanduse Majas


https://www.youtube.com/watch?v=x9pI5vXU17U


Lavastus on pühendatud M-ile ja E-le.

Jüri Kaldmaa lavaversioon Jaan Kruusvalli näidendi „Mälestused. Ainult ei tea millest” ja teiste tekstide ainetel, kahes vaatuses vaheajaga. (Videos on ainult esimene vaatus.)

Teksti autor, lavastaja, muusikaline kujundaja ja produtsent: Jüri Kaldmaa
Video, valgus, heli ja plakat: Indrek Tobre
Plakati foto: Ain Protsin


Näitlejad:

Alla Ird (Eeva)
Helle Laanes (Naima)
Indrek Tobre (Mattias)
Rein Annuk (André)
Esietendusel laulsid Rutt Poolakese ja Raahel Poolakese.

André teksti on lisatud katkendeid Jaan Kruusvalli näidenditest „Haigla aed”, „Hullumeelne professor, tema elukäik”, „Rabalinnu hõik”, „Hääled”, „Tasandikkude helinad” ja jutust „Pilk taevasse”. Lavastuses on kasutatud katkendeid kuuldemängust „Hääled” (2008), mille teksti autor on Jaan Kruusvall, lavastaja Aleksander Eelmaa, osades Aarne Üksküla, Liina Olmaru, Indrek Sammul jt. Veel on kasutatud katkendeid dokumentaalfilmist „Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale” (2002), mille režissöör on Dorian Supin.

Jaan Kruusvalli näidendi „Mälestused. Ainult ei tea millest” esmalavastaja oli Mikk Mikiver. Esietendus toimus 22. septembril 2000 Eesti Draamateatris. Mängisid Epp Eespäev (Naima), Madis Kalmet (Mattias) ja Guido Kangur (André).


Jüri Kaldmaa:

„Elu ainukene mõte on jõuda Jeesuseni, elada Temas, käia Temaga, ülistada ja kuulutada Teda. „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!” (Johannese 3:30.) Traditsiooniline ja harjumuspärane teater, mis pahatihti rajaneb konfliktil, kaob Kristuse tulles üldse ära. No mida te jaurate?! Koostööd saab jätkata inimestega, kes soovivad liikuda Jumala poole, ja mitte Jumalast eemale. Meid ootavad dramaturgiliselt ÕIGED olukorrad. Hea uudis on see, et meie lavastuses juba on ÜKS ÕIGE olukord.”[1]


Madis Kolk:

„Kui Tooming ja Türnpu usuvad siiski teatri ja teoloogia ühendusse, siis Toominga õpilane Jüri Kaldmaa rõhutab oma lavastusega „Igatsused. Teadagi Kelle järele” (2023) just seda (peaaegu) ületamatut piiri ilmaliku kunsti ja vaimuliku kirgastumise vahel, deklareerides kavalehel, et lavastus on tema jumalagajätt ilmaliku maailmaga. Kompromisside asemel tuleb ühest loobuda. Lavastus põhineb Jaan Kruusvalli tekstidel, eeskätt näidendil „Mälestused. Ainult ei tea millest” ning teatud mõttes võiks sedalaadi lavalist Jumala-otsingut nimetada apofaatiliseks teeks: positiivse programmi asemel on Kruusvalli loomingus sisalduv lootusetusetunne võimendatud ateistliku äärmuseni, rõhutades piiri, kus see saab päädida vaid huku või patukahetsusega: Jeesus saab ilmuda vaid siis, kui vana Aadam/Eeva on ohverdatud, omal jõul inimene sellest seisundist välja ei tule.”[2]


Jaan Malin:

„Jüri Kaldmaa jätkab sama teemaga (sellele oli pühendatud ka tema „Patukahetseja”, nobelist Isaac Bashevis Singeri samanimelise romaani ainetel loodud lavastus, mida mängis Vilde harrastusteater), milleks on inimese kergemeelne alistumine kurjale, vaimupimedus.”[3]


Jaan Kruusvalli (1940–2012) mõtteid:

***
Ei suuda iseendagi elule anda tähendust, siis – kust tuleb tähendus sõnusse, mõtteisse, tegelaskujudesse...[4]

***
Ma kujutan teatud inimesi. Õigemini – kujutasin kunagi. Kuid selliseid inimesi pole enam tegelikult olemas. Mitte ühtegi. Varem olid.
Praegused inimesed on teistsugused. Nad on võõrad ja kauged, eemal. Kõnnivad mu´st osavõtmatult mööda. Ei jää kuidagimoodi meelde... Mina neid ei tunne. Ei tahagi tunda. Mitte üleolekust. Vaid... mind ei ole lihtsalt tarvis... neid kujutama. Ja – nende juttki on teistsugusem, kui varem seal aastate taga oli: arusaamatu.

***
Ma ei tea, mida ma peaksin ütlema!?
Ma ei ütle midagi...
Vast ainult: päike paistab...
ja et mul on kõht tühi, tahaksin kartuleid.
Midagi üleliigset ei taha ma ütelda...[5]

***
Pühitse vaikimisega oma päevi!

***
Võim – see on vandenõu meie vastu. Aga meie mõtleme – hoolitsus.[6]

***
Kirjanikuks-olemine toob kaasa nii palju kannatusi ning ebameeldivusi, et kirjanikuks hakata võin soovitada ainult oma vaenlasil. Sest nii mõneski mõttes on kirjanik korralike inimeste seltskonnast, ühiskonnast väljavisatu.[7]


Kirjakohti Vanast ja Uuest Testamendist:

***
Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! (Roomlastele 7:19.)

***
Jehoova kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama tundmine on mõistus! (Õpetussõnad 9:10.)

***
Sest teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Jeesus Kristus! (1 Korintlastele 3:11.)

***
Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti! (Heebrealastele 13:8.)

***
Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks. (Apostlite teod 4:12.)

***
Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha. (Johannese 6:68–69.)

***
Me teame, et oleme Jumalast ja kõik maailm on tigeda võimuses. Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistuse, et me tunnetaksime Tõelise ja oleksime Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. (1 Johannese 5:19–20.)



------------
[1] Lavastuse kavalehelt.
[2] Madis Kolk. Pühaduse võimalikkusest teatris. Teater. Muusika. Kino nr. 6 2023, lk. 40. https://www.temuki.ee/2023/06/puhaduse-voimalikkusest-teatris/
[3] Jaan Malin. Kaldmaa lavaversioon Kruusvallist. Sirp 10. märts 2023.
https://www.sirp.ee/kaldmaa-lavaversioon-kruusvallist/
[4] Jaan Kruusvall. Peaaegu iga sõna, iga mõte... – Jaan Kruusvall. „Olen öösse eksind karjus” (2001), lk. 104.
[5] Jaan Kruusvall. ...räägib koeraga, keda pole... Ääremärkusi. Looming nr. 12 2011, lk. 1623 ja lk. 1624.
[6] Jaan Kruusvall. Autsaideri ülestähendusi. – Jaan Kruusvall. „Nokturn järve ääres” (1991), lk. 65 ja lk. 67.
[7] Jaan Kruusvall: Kirjanikuks saamist võin soovitada vaid vaenlasele. Postimees Kultuur 9. jaanuar 1998.



Esmailmumine.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kas Eesti kirjanik parandab meelt?

Avali k r õõmusõnum Eesti k irjani k e liidu lii kmetele Esiteks. „Mis inimeste keskel on kõrge, see on Jumala ees jäledus.” (Luuka 16:15.) Millega tegeleb tänapäeva ilmalik kirjandus? K irjeldab pattu. Ja uhkeldab sellega. Paraku üldjuhul ilma patukahetsuseta ja meeleparanduseta. Pimedus on suur. Kas Mati Undi (1944–2005) ja Ene Mihkelsoni (1944–2017) puhul ei piisanud nende endi kirjutatust? Pärast nende surma peame me Mihkel Muti 1 ja Merle Karusoo & Co 2 vahendusel peensusteni teada saama, millised õilishinged klassikud inimestena olid. Joodik Unt ja maniakk Mihkelson. Mõlemad patust ja kurjast vaimust vaevatud. Mutt ja Karusoo (ja paljud teised) ei saa ühest üsna lihtsast asjast aru. (Ateist ei saagi aru saada.) Jeesuse silmadega vaadates on Undi ja Mihkelsoni elu ja töö nonsenss. Nende kummagi nime pole Eluraamatusse kirjutatud ja nad heidetakse tulejärve (Ilmutuse 20:12 ja 15 ; Ilmutuse 21:8). Mitte keegi ega mitte miski ei suuda Unti ja Mihkelsoni enam päästa. ...
Lisateave

Kas Eesti kirjanik valib Jeesuse?

Läkitus kirjanike liidu üldkogule 11. aprillil 2025 Austatud üldkogust osavõtjad! Mul on südame peal kirjanike liidu vanim seltskond – alustades Ira Lemberist (saab mais 99) 1 ja lõpetades Joel Sangaga (saab mais 75). Nende kahe lugupeetu vahele jäävad lugupeetavad Aimée Beekman, Maimu Berg, Peep Ilmet, Väino Ilus, Jaak Jõerüüt, Teet Kallas, Viivi Luik, Enn Nõu, Helga Nõu, Aino Pervik 2 , Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Asta Põldmäe, Toomas Raudam, Olev Remsu, Mari Saat, Elin Toona, Leelo Tungal, Ülo Tuulik, Rein Veidemann, Toomas Vint ja mitmed teised. Te olete kirjutanud palju sõnu, isegi väga palju. Jeesus lausub: „Ent ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud. Sest su sõnadest arvatakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind hukka.” (Matteuse 12:36–37.) Mida te kavatsete Jeesusele öelda? Et olite suured ja (au)hinnatud kirjanikud ning hoidsite keelt ja kultuuri...? Kas arvate, et teie teeneid võetakse arves...
Lisateave

Jüri Kaldmaa „Ärdunsoldan 2012”

Esietendus 1. aprillil 2012 Vilde teatris (Tartus, Pepleri 27) https://www.youtube.com/watch?v=BPI2hfV7sF0 Näidend on pühendatud Jaanile. Lavastaja: Jaan Tooming (1946–2024) Kunstnik ja plakati autor: Ursula Noor Videokunstnik: Indrek Tobre Muusikaline kujundus: J aan T ooming, Jüri Kaldmaa Tegelased (ilmumise järjekorras): 1) Toot, leskmees, 65-aastan e – Matti Linno (1945–2021) 2 ) L aasu , Toodu naine, 57-aastan e – Helve Nurk 3) Muki, 8-aastane – Tess Pauskar 4 ) Nall, 19-aastane – Ursula Noor 5) Ürg, lehekandja, 30-aastan e – Jüri Kaldmaa 6 ) Jamma r, Nalli vanaisa, 70-aastane – Rein Annuk 7 ) Mämm, 81-aastan e – Aire Pajur 8) Ärdunsoldan – Sander Soo Kahjuks videos puudub lavastuse finaal – palve ja Ärdunsoldani ilmumine. Peeter Piiri:  „ Asetasin end küsimuste ja vastusteta Toominga teatririitusse ning sain suurepärase teatrielamuse.” 1 Jüri Kaldmaa:  „ Lavastaja Jaan Tooming lendab. Ta on kosmosemees, astro- või suisa ufonaut. Kui ...
Lisateave